Kansas State Fair Hutchinsonis ja kõik muu

Jõudsime Oliveriga Hutchinsoni kolmveerand kümne paiku, mis oli väga hea, sest kell kümme hakkas meil koos teiste programmis osalejatega koosolek. Enda reisist Soome ja Tallinnasse rääkisid Jamie, Oliver ning Anne hostõde Alexandra, reisist Jaapanisse rääkisid veel kolm noort. Kella kaheteistkümne ajal lõpetasime ning siis läksime Annega koos Oliveri, Alexi ning tema isa Jeffiga midagi lõunaks otsima.

20170909_181757 (1).jpg

Selles majas toimusid meie koosolekud. 

Tagasi olime kella üheks, et olla valmis järgmiseks koosolekuks. Enne seda olime Annega mõlemad väga rõõmsad, et nägime enne lahkumist veel ühte oma perekonda. Anne kohtus oma esimese perega ja mina oma kolmanda perega-Jamie, Roxane ja Jasoniga.

20170909_171304.jpg

 40 dollari eest sai helikopteriga ka lennata.

Kui teine koosolek läbi, kus arutasime, kuidas selle aastane programm õnnestus, siis jätsime Oliveri, Alexi ja Jeffiga nägemiseni ning jäime Annega kahekesi. Kondasime ringi ikka päris kaua, ilm oli ka üsna palav ning lõpuks olid jalad täiesti makaronid.20170909_181813 (1).jpg

Poole üheksa paiku saime kokku Deryliga, et sõita oma ööbimis kohta. Meiega koos oli ka üks tüdruk Austriast nimega Gudrun. Läksime suht kohe magama, sest olime päevast üpris väsinud. Hommikul ärkasime kella seitsme ajal, sest Derylil oli poole üheksa ajal koosolek. Kuni kella poole kaheni käisime kolmekesi messil ringi. Meie põhiline tegevus oli jäätise söömine, mida tasuta jagati…nämm nämm. Käisime ka erinevaid loomi vaatamas, kõige kauem läks meil jäneste juures.

20170910_085943 (1)

Nii nunnu väike nuustik.

20170910_090008

Täielik laiskuse kehastus.

20170910_090441 (1)

See nägu ja need kõrvad…nagu pikatsu.

20170910_090517

Sellel jänkul oli küll lainer on point.

Peale poolt kahte tuli meile järele Scott oma tütre Bellega (10), tõstsime kohvrid autosse ning siis alustasime sõitu Wichita poole. Kodus ootasid meid veel Pheobe (7) ja ema Tanja, nad olid ka Gudruni esimene pere. Kõigepealt alustasime kohvrite ümber pakkimisega, sest hommikul oli vaja juba lendama minna. See võttis meil umbes tund aega ning siis panime ennast valmis, et minna välja sööma.

20170910_174608.jpg

Otsustasime minna Mehhiko restorani, õues oli ka väga ilus tiigike purskaevudega.

20170910_181418.jpg

Tellisime Gudruniga toidu kahepeale, sest üksi poleks me kindlasti seda ära süüa jõudnud.

Kui kõhud täis, siis sõitsime linnas natuke edasi, et jõuda suure monumendi juurde nimega “Keeper of the Plains”.

20170910_191415

Kuju on 13,4 meetrit kõrge ning valmis 1973. aastal.

20170910_191908.jpg

Skulptuur on väga tuntud Wichita vaatamisväärsus.

Koju tagasi jõudes panime kõik hommikuks valmis ning läksime magama. Hommikul ärkasime veerand kaheksa ajalm kodust välja pidime minema 8:15, sest Pheobel ja Bellel algas kool pool üheksa. Tüdrukud käivad rahvusvahelises koolis. Läksime kooli koos Tanjaga, sest Scott pidi tööle minema.

20170911_090915 (1)

Saime mõlema tüdruku klasse ka külastada. Pildil on Pheobe klass. see nägi nii lahe välja.

20170911_084318 (1)

Pole kunagi sellist maailmakaarti näinud, see oli seinale maalitud, aga lihtsalt vaadake Eestit.

Koolist otse sõitsimegi Wichita lennujaama. Gudrunit ootas ees lend Wichitast Dallasesse ja lõpuks Austriasse ning meid Minneapolisse ja sealt Rochesteri. Kuigi kohtusime Gudruniga alles kolm päeva tagasi, siis saime väga headeks sõpradeks, meie esimene sõber Austriast.

20170911_104301 (1)

Lend Minneapolisse ja sealt Rochesteri Minnesota osariiki kestis kokku tund ja nelikümmend minutit, kui ootamine juurde lisada, siis jõudsime sihtpunkti peale kella viite. Rochesterist edasi sõitsime Crescosse Iowa osariiki koos oma ristivanematega.

Sellet tuli nüüd päris pikk postitus, kuid paar postitust on mul veel plaanis.

 

Advertisements

Paraad, esimene jalgpallimäng ja lahkumine Axellist

Reedel, 8. septembri hommikul kinnitasime treileri pickupi külge ning sõitsime Amy ja Joega kella kümneks kooli juurde, et meie paraadialuse juures veel vaeva näha. Panime tornid paika ning värvisime draakonid. Plakatid lisasime enne paraadi algust, kui Amy ja Joega poole üheks tagasi kooli juurde sõitsime.

20170908_124908.jpg
Hooaja esimene jalgpallimäng toimus õhtul teise kooli meeskonna vastu, kelle logoks või tunnuseks on draakonid, sellest ka selle aasta paraadi teema, et draakoneid tuleb võita.
20170908_123539

Tornidele lõikasime ka luugid, et saaks sisse ronida ning ühele tornile lisasime ka rippsilla.

20170908_125742

Axtelli kooli 10. klass paraadiks valmis.

Paraad kulges Axtelli kooli juurest kuni peatänava lõpuni välja. Peatänaval kogunesime kõik kokku ning iga keskkooli klass esitles mingit võistlust. Näiteks oli võistlus, kes suudab poistest ja tüdrukutest teatud aja jooksul kõige rohkem väga hapusid kummikomme ära süüa ning üheks võistluseks oli see, kui tüdrukud silmad kinni poistele meiki tegid, võitjaks osutus see, kelle tulemuse peale publik kõige valjemini plaksutas. Kooli väike orkester mängis ka muusikat, mille järgi cheerleaderid tantsisid.

20170908_135700

Lõpetuseks lauldi Axtelli koolilaulu.

20170908_190108

Õhtul toimus jalgpallimäng Kotkaste ja Draakonite vahel. Kotkad võitsid mängu numbritega 74:24.

See oli minu esimene kord jalgpallimängu näha ning võin öelda, et sain isegi mängu reeglitest ja põhimõttest natuke aru. Kohe kindlasti on Ameerika jalgpallis palju rohkem haiget saamist kui meie jalgpallis.

20170908_192717

Muidugi ei puudunud õhtust ilus päikseloojang.

Täpselt enam ei mäleta, mis kell koju jõudsime, kuid hommikul pidin igatahes üsna vara ärkama, vähemalt nii oli mul plaanis. Mõtlesin, et ärkan kella viie paiku, siis jõuan rahulikult veel viimased asjad kokku pakkida ja ennast rahulikult korda teha. Nii ei läinud, ärkasin kuskil 15 minutit enne kodust lahkumist, kui Amy mu toa uksele koputas. Ma arvan, et need olid mu ühed viimase aja kiiremad 15 minutit. Õnneks pakkisin enamus asjad eelmisel päeval juba ära, niiet sellega oli hästi. Jätsin Joe ja Simoniga nägemiseni ning asusime Amyga poole seitsme paiku Manhattani poolse teele ning seal saime kokku Oliveriga. Jätsin ka Amyga head aega ning hakkasime Oliveriga Hutchinsoni poole sõitma.

 

 

 

 

 

Beebiroosa orel, jooksuvõistlus Washingtonis ning kuidas ehitada kindluse torne

Kolmapäeva, 6. septembri lõuna paiku otsustasime Amyga, et sõidame Senecasse, linna, mis asub 10 miili kaugusel. Kõigepealt pidime muidugi lõunat sööma, sest kõhud olid üpristki tühjad. Käisime läbi ka ühest riidepoest, raha ma sinna ei jätnud ning toidupoest.

20170905_141343

Hiina söögikohale sobiv nimi.

Kui Senecas, linnas, mille elanike arv oli 2016. aasta seisuga 2048 ning esimene postkontor asutati 1858. aastal, olid asjad ära aetud, siis sõitsime edasi väikelinna nimega St. Benedict, sest tahtsime külastada St. Mary’s Catholic Church’i.

20170905_144846

Kirik kuulub Kansase 8 ime hulka.

Kirik on ehitatud ümbruskonnast pärit paekivist ning valmis see 1894. aastal. Kirik on seest väga värviline ning kaunistatud äärmistelt detailsete maalingutega. Sisenedes püüavad kiiresti pilgu erinevad kujukesed.

20170905_145351

Kõikide detailide tähelepanemine võttis aega.

20170905_145949

Ma pole kunagi näinud beebiroosat ja beebisinist orelit. Alati leidub midagi uut siin päikese all.

Neljapäeva, 7. septembri hommikul alustasime Amy ja Joega kindluse tornide ehitamist, et valmistuda reedeseks homecoming’u paraadiks.

20170907_131427.jpg

Nagu näha

Kõigepealt läheb vaja palju pappi, õiged suurused välja lõigata, kui on tegemist juba iseenesest suure kastiga on asi lihtsam. Torni tipust tuleb muidugi välja lõigata ka ristkülikud. Torni seinte liitumiskohtadesse, panime puulatid, et torn vormi hoiaks, kuid ka selleks, et see treileri peal olles lihtsalt minema ei lendaks.

20170907_134720.jpg

Värvimiseks kasutage kindlasti maski.

20170907_131449.jpg

Torni saab muidugi ka ümmarguse teha.

Vahepeal pidime töö pooleli jätma, et Washingtoni Simoni jooksuvõistlust vaatama minna. Võistlus toimus taaskord golfiväljakul. Kuigi oli juba pärastlõunane aeg, siis õues oli ikka päris soe. Kõik muru, mis kastmisveega kokku ei puutu on täiesti kuivanud.

20170907_164023

Muru pole kõrbest enam kaugel.

20170907_164016.jpg

Klõps raja äärest.

Koju tagasi jõudsime peale seitset, mu pea oli palavusest nii uimane. Kella üheksa ajal tulid Simoni klassikaaslased, et paraadi jaoks edasi meisterdada. Meie paraadialuse lõpptulemust näete järgmises postituses.

20170907_092327

Ülisõbralik koer Nickle.

20170907_092506.jpg

Kassid Gandalf The Grey ja Hiccup.

Tihe ja tore nädalavahetus

Pühapäev, 3. september, (tahtsin küll juuli kirjutada), algas hommikuga Marysville’s kirikus nimega Evangelical United Church of Christ.  Läksime sinna teenistusele, sest Tricial, Traceyl ja Austinil paluti esineda.

20170903_091445.jpg

Kirik alustas tegutsemist 1858. aastast.

20170903_093752.jpg

Teenistus toimus õues. Tricia, Austin ja Tracy proovi tegemas.

Pärast teenistust oli ka ühine söömaaeg ning koju tagasi jõudsime umbes poole ühe ajal. Kiriku juures puu otsas ronis ka üks must orav. Marysville on üldse tuntud just oravate poolest, linnas on vähemalt 15 erineva musta orava skulptuuri.

Pärast lõunal tulid külla Amy vend koos oma naise ja kahe lapsega. Enne õhtusööki käisime ilma sadulateta ratsutamas. Mina Danceriga, Simon Oreo ja tema varsa Blizzardiga, Claire (üks lastest, 10) Pocoga ning Tricia Cookiega. Õhtul esitlesin neile luuvurri, mille suveniirina Eestist kaasa võtsin, luuvurr ehk kõige esimene fidget spinner.

Esmaspäev, 4. september oli koolist vaba päev, sest oli Labor Day, mis on meile kui 1. mai ehk töörahvapüha. Hommikul läksime taaskord ratsutama, mina Cookiega, July Pocoga, Claire Danceriga ning Amy Oreo ja Blizzardiga. Läksime jälle ilma sadulateta, sest see on kõige kiirem viis, pole vaja sadulatega vaeva näha. Võtad ratsmed, lähed karjamaale, hobusele ratsmed pähe, hüppad selga ja sõitma.

Õhtul oli meie juures 4-H klubi väga lühikene koosolek ning peale seda sõitsime kõik koos Marysville’i lähedale ühte tallu, et saada kokku ühe teise 4-H klubiga. Muidugi ei puudunud õhtust ka väga maitsev toit, meid kõiki kokku oli vähemalt 50. Pereisa ja perepoeg tutvustasid meile ka plasmatöölauda, millega nad metallist asju välja lõikavad.

20170904_190916.jpg

20170906_130753.jpg

Mälestuseks saime ka 4-H tunnuseks oleva ristikulehe.

20170904_134143.jpg

Lõpetuseks saage tuttavaks Edgariga, kes proovib tasakaalu leida.

 

Ja ongi september käes…

Kõigepealt tahan kõigile õppuritele soovida suurepärast uut kooliaastat, ausalt öeldes on mul endal väga imelik tunne, sest minu jaoks on keskkool nüüd tõesti läbi. Mõeldes sellele, et 12 aastat on koolis ära käidud ja järsku ei peagi enam minema, on mulle tähendusega, et üks oluline etapp elus on läbi saanud ja aeg on alustada uuega. Kuid ma arvan, et minu elu uus etapp algas Ameerikasse tulekuga, sest see reis on minu jaoks väga olulise tähendusega.

Minu 1. september möödus väga muusikaliselt, minu lõunaaeg möödus umbes kaks tundi viiulit ning umbes tund aega klaverit mängides. Üle väga pika aja oli väga tore uuesti viiul kätte võtta, kuigi võõra pilliga harjumine võttis natuke aega.

Õhtul enne seitset läksime Marysville, et minna kinno vaatama filmi nimega “Baby Driver”. Kelle meeldib märul, komöödia või muusika, siis soovitan vaatama minna, mulle igatahes film meeldis.

Täna, 2. septembril algas hommik kella seitsmese äratusega. Sõime hommikust ning veerand üheksa paiku hakkasin koos Amy, Joe ja vanaisaga Marysville poole sõitma, sest Simonil olid jooksuvõistlused õigemini 5 kilomeetri murdmaa ning ta oli juba oma kooliga võistluspaigas kohal. Võistlused toimusid golfiväljakul.

20170902_090506.jpg

Võib vist öelda, et alguses ei olnud golfirajal hingelistki.

20170902_101241.jpg

Simoni jooks algas kella kümne paiku, jooksu alguses ei tahtnud stardipüstol kuidagi pauku teha, start kõlas alles kuuendal proovimisel.

20170902_101935.jpg

Mööda golfiväljakut jooksid inimesed ise ka ringi, et omadele kaasa elada. Meie jooksime ringi muidugi selleks, et Simonile kaasa elada.

Lõunat sõime kodus, suure laua taga istus kokku 11 inimest, sest natukeseks ajaks tulid koju ka Austin, kes sai eile 24, Tracy koos oma sõbraga, Tricia ning Oliver koos oma sõbraga ning vanaisa jäi ka lõunale. Sõime üheskoos pitsat ning magustoiduks jäätist…nämm nämm.

Kella viieks sõitsime jälle neljakesi: mina, Simon, Amy ja Joe Axtelli, et minna kirikusse õhtusele teenistusele, mis kestis tunnikese. Koju tagasi tulles sõime õhtust.

 

Natuke söögitegemist

Teisipäeval, 29. augustil tegin õhtusöögiks kodukotlette. Alustasin kella kolme ajal ning lõpetasin peale viite. Uskumatu, et ongi käes augusti lõpp ja meil on põhimõtteliselt kolm nädalat siin veel olla jäänud. Aeg on läinud ikka väga kiiresti ning muidugi tahan kõigile edu soovida uuel kooliaastal.

20170829_180117.jpg

Nämm nämm…kodused maitsed.

Kolmapäev, 30. august möödus veelgi rohkem köögis olles. Kuid kõigepealt hommikusöök, mis oli nii hea, et raske uskuda. Üleüldse olen hakanud Ameerikas olles rohkem hommikust sööma ning ka hommikul ilma äratuseta kella kaheksa ajal üles ärgata pole eriti raske.

IMG_20170830_154719_805.jpg

Lihtsalt vaadake seda…vahvel, mille peal on banaan, maasikad, virsikud ja vahtrasiirup…natuke magusat, aga see oli nii hea.

20170830_110248.jpg

Kõigepealt läks keskpäeva paiku purkidesse vaarikamoos.

Seejärel suundusime aeda, et korjata uusi värskeid tomateid. Kui toas tagasi, siis alustasime canned tomato’de ehk konservtomatite tegemist. Kõigepealt lasime kõikidel tomatitel paar minutit keevas vees olla, et neid oleks pärast lihtsam koorida. Kui kõik said tomatid kooritud, siis panime purkidesse kõigepealt sidrunimahla ja soola ning edasi tuli lihtsalt tomatid sisse tükeldada, kaaned peale keerata ja purgid keema panna.

20170830_110231.jpg

Väike pilt ka meie köögis mässamisest, muidugi olid väga õnnelikud ka kanad, kes tomatikoored endale said.

20170830_133421.jpg

Lõunasöögiks midagi kerget, võib vist öelda, et taldrik on päris värviline.

Üle pika aja ilma sadulata

Pühapäeva, 27. augusti hommikul sõitsime Axtellisse, et kirikusse minna, läksin koos Amy, Joe ja Simoniga. Üle pika aja sadas jälle vihma, kuid juba peale keskpäeva sadu lõppes. Üleüldse on siin kandis väga kuiv olnud, niiet inimesed ootavad väga korralikku vihma.

20170827_111553.jpg

Mu pere on osa katolikust kirikust. Tegin kirikust pilti läbi auto akna, sest õues sadas liiga tugevasti.

Pärast teenistust sõitsime koju tagasi ning natuke aega hiljem sõitsime Axtellisse tagasi lõunat sööma, Oliver tuli ka kaasa.

Õhtul läksin koos Amy ja Joega ratsutama, otsustasime minna ilma sadulateta. Kui juba lähemal kodule olime, hakkas õrnalt sadama ning muidugi kui kodus olime, sadu lõppes.

20170827_185720.jpg

Dancer oli veidi mudane, niiet seljast maha tulles ei olnud mu puhastest pükstest jälgegi.

20170827_190005.jpg

Muidugi ei puudu ühesti sõidust koer Nickel.

20170827_193754

Tohutult meeldivad need päikeseloojangud.

20170826_134525.jpg

Väike lisapilt kassipoegadest: vasakult alustades Spicy, Panda ja Nimetu.

Õega korraks kokku

Laupäeval, 26. augusti hommikul peale pool ühtteist hakkasime Triciaga tagasi kodu poole sõitma, käisime Frankfordis, Frankfort mitte Frankfurt, poest läbi ning kella kaheteistkümne paiku olimegi kodus.

20170826_101235.jpg

Kiireks hommikusöögiks poptartsid.

Kella nelja ajal jõudsid meie juurde Annemari koos oma perega, et meie sünnipäeva tähistada. Nii tore oli üle pika aja üksteist näha, kuid kõige imelikum oli omavahel eesti keeles rääkida, ikka ja jälle lipsasid inglise keelsed sõnad vahele. Annega olid kaasas ema Karren, isa Jeff ning tütred Alex, Natalie ja Julia. Sõime koos õhtusööki ning muidugi ei puudunud ka sünnipäevatort.

21191159_1465989893492428_1315157417_o.jpg

Imemaitsev Angel Cake ehk Inglikook.

Kuidagi imelik oli, kui nad kodu poole tagasi sõitma hakkasid, sest nägime Annega mõneks tunniks, kuid siis pidime jälle üksteisele tsau ütlema. Ma arvan, et vajaksime päris mitut päeva, et kõik huvitav üksteisele ära rääkida.

Ühe aasta võrra vanemaks ja kõik muu

Täna on pühapäev ehk tänaseks on juba üks nädal Axtellis täis saamas. Augusti lõpp on käes, mis annab märku, et suvi on läbi saamas, kuigi siin on ka septembris väga soe.

Kolmapäeval, 23.augustil läksime Amyga ratsutama, tema Pocoga ning mina Danceriga. Tegime enamus talumaadele tiiru peale ning proovisin ära ka tünnisõidu ning slaalomi. Tünnisõidus on kolm kolmnurga kujuliselt asetatud tünni. Kõigepealt tuleb valida, kas alustada sõitmist ümber vasakul või paremal asetsevast tünnist, teha tiir ümber selle ja siis teha tiir ümber vastas oleva tünni ning lõpuks teha tiir ümber nii-öelda kolmnurga tipus oleva tünni ja algusesse tagasi sõita. Muidugi peab kõike tegema võimalikult kiiresti. Slaalomis tuleb sõita raja teise otsa, siis läbida slaalom, minna slaalomis tagasi ning siis algusesse tagasi kihutada. Samuti tuleb slaalom läbida võimalikult kiiresti.

Neljapäev, 24. august möödus rahulikult, kuid õhtul läksin üksinda ratsutama, sõitsin Pocoga, sest Dancer ei ole väga nõus üksinda sõitma minema. Kuid ma mõistan väga hästi miks Danceri nimi just Dancer on, sest ta ei püsi paigal, kui temaga seisma jääda, siis sekundi pärast hakkab ta kohapeal tammuma või keerutama, tundub just nagu ta tantsiks.

Reedel, 25. augusti hommikul läksime Amyga kooli, et aidata ühte töötuba läbi viia.

20170825_090327.jpg

Aitasime töötoas nimega My Plate.

20170825_084716.jpg

Jagasime lastele testimiseks 1% rasvasisaldusega piima, skimmed milk ehk kooritud piima, šokolaadipiima ja sojapiima.

20170825_080039.jpg

Kotkas on Axtelli kooli tunnuseks.

Kodus tagasi olime kella kümne paiku, hakkasin asju pakkima, sest sõitsime kuskil tunni aja pärast Manhattanisse. Võtsime Tricia K-State’i ehk Kansase Osariigi Ülikoolist peale ning suundusime Olive Gardenisse lõunat sööma. Kui kõhud täis, sõitsime Tricia ühikasse, sest ma jäin ööseks sinna.

20170825_193908.jpg

Õhtust käisime Trisiaga söömas HuHotis.

Käisime Walmartist läbi ning siis sõitsime Manhattani künka otsa päikeseloojangut vaatama.

20170825_202405.jpg

Vaade oli väga ilus.

20170825_202841

Vaade linnale.

Minu sünnipäev möödus väga toredasti. Läksime Tricia ja tema toakaaslasega koos ka õhtul tansima. Õhtu jooksul õppisin selgeks päris mitu linetantsu ning ühe põhilise tantsu, mida tantsitakse.

Aeg on läinud kiirelt

Pühapäeval, 20. augustil, Eesti Taasisesseisvumispäeval jõudsin oma viimasesse koju, mis asub väikelinnast Axtell’ist 2 miili ehk 3,2 kilomeetri kaugusel. Elan peres, mis on kaheksa liikmeline: ema Amy, isa Joe, tütred Audrey (22) ja Tricia (20), pojad Austin (23), Tracy (21), Oliver (18) ja Simon (15). Audrey ja Austin ei ela enam kodus, Tricia, Tracy ja Oliver õpivad Manhattanis ülikoolis ning Simon õpib keskkooli kümnendas klassis.

Neil on suur majapidamine: 60 lehma, kokku üle saja vasika ja mullika, 9 hobust, üks varss ning hobune nimega Mia on varsa ootel, kuked ja kanad, haned, koer Nickel, kes on vanem kui viis, kuid noorem kui kümme ning hetkel 15 kassi. Kassimamma Friendly on praegu oma nelja kassipojaga Suprise’i, Spicy, Panda ja Nimetuga toas.

Sõit Manhattanist kestis umbes tund, niiet jõudsime Trciaga koju kella kolme paiku ning kella nelja ajal läksin koos Tricia, Simoni ja Riley’ga ratsutama. Sõitsin hobusega nimega Dancer.

20170820_200606

Õhtul käisime Marysville’i kontserdil ning Simon osales 5 kilomeetri jooksul.

Esmaspäev, 21. augustil oli kogu tähelepanu pööratud päiksele. Viimast päikesevarjutust täheldati 1979. aastal, kuid viimane varjutus, mis liikus rannikult rannikule toimus 1918. aastal. Järgmist päikesevarjutust on USA’s võimalik näha 8. aprillil 2024. aastal. Eestis on võimalik osalist päiksevarjutust näha 11. juunil 2048. aastal ning täielikku päikese-varjutust 16. oktoobril 2126. aastal.

Varjutust hakkasime vaatama enne poolt ühte. Taevas oli alguses üsna pilves, kuid just õigeks ajaks olid pilved kadunud, niiet meil õnnestus näha täielikku päikesevarjutust.

20170821_124949

Läbi prillide pildistatud, kui kuu oli juba peaaegu päikse ees.

20170821_125528

Päikese ümber tekkis haloring, mis tekitas natuke ulmelise tunde.

20170821_130415.jpg

Kui kuu oli täielikult päikse ees, oli järsku õhtu käes.

Kui päike uuesti paistma hakkas oli maa jälle valgust täis. Olin väga rõõmus, et mul seda näha õnnestus, sest mitmel pool oli taevas pilves või sadas vihma.

20170821_122925

7 kassi ka päikesevarjutust vaatamas, aia ääres on koer.